Krediidikindlustus

Ekspordiäris peab mõtlema riskide maandamisele

Mariko Rukholm
KredEx Krediidikindlustus AS juhatuse liige

Eesti ettevõtete ja majanduse olukord on paranemas. Eesti Pank teatas mõne nädala eest, et nende prognooside järgi on 2011. aasta majanduskasv 4,2 protsenti. Euroopa Komisjoni statistikaameti Eurostati andmetel suurenes 2010. aasta Eesti eksport võrreldes 2009. aasta omaga 35 protsenti, kogumahuks oli ligikaudu 9 miljardit eurot.

Positiivsete trendide taustal ei tohiks aga unustada viimaste aastate valusaid õppetunde ettevõtluses. Eriti tähtis on see eksportivate ettevõtete puhul, kellel on võrreldes siseturul tegutsevate äridega palju raskem hinnata majanduslikku ja poliitilist riski välisriikides – ettevõtluskliima, seadusandlus on teised ning ligipääs välisriigis tegutseva kliendi andmetele keerukam. Sellest tulenevalt võib ühel päeval Eesti firma olla olukorras, kus selgub, et välismaale müüdud kauba eest tasuma pidav ettevõte on pankrotis või maksejõuetu.

Mida sellise olukorra vältimiseks ette võtta? Eesti finantsasutused – pangad ja kindlustusseltsid – pakuvad omalt poolt mitmeid krediidiriskide maandamise võimalusi. Toon siinkohal ära ülevaate olulisematest finantsmeetmetest, millega oma välismaist äri kindlustada.

Krediidikindlustuse ülesandeks on tagada müüjale arvete laekumine – see tähendab, et kindlustus võimaldab makseraskustesse sattunud ostja puhul kahju kindlustusseltsiga jagada. Krediidikindlustuse puhul teostab kindlustusfirma ostja krediidianalüüsi ja ostja usaldusväärsuse kinnituseks väljastatakse krediidilimiidi otsus. Kindlustatud ostjatel hoitakse ka silma peal, nii et juhul kui ostja satub makseraskustesse informeeritakse sellest ka kindlustatud klienti. Halvimal juhul, kui välisriigi poliitiline ja majanduslik kliima või kliendi makseraskused ei võimalda müügitulude kättesaamist, hüvitab kindlustusselts aga kahju. Krediidikindlustuse eeliseks teiste finantsmeetmete ees võib pidada kindlustuskaitse laia ulatust, lihtsust ostjate jaoks ning lisandväärtust krediidijuhtimise protsessi. Samas tuleb arvestada, et teenus ei ole sobiv, kui ostjate kindlustamise soov on valikuline ning kindlustuslepingu tingimused tuleb kindlustusseltsiga läbirääkida ja olulisi kohustusi täita.

Regressita faktooring on kombinatsioon krediidikindlustusest ning finantseeringust. Teenuse puhul ostab pank müüjalt viimase nõuded ostja vastu kokkulepitud krediidilimiidi ulatuses, samuti läheb pangale koos nõudega üle ka ostjaga seonduv krediidirisk. Regressita faktooringu eeliseks krediidiriskide maandamise kõrval on krediidijuhtimise ja finantseerimise tõhustamine – nimelt on läbi faktooringteenuse ettevõttel võimalik lihtsamalt ja kindlamalt müüa, kui ettevõtte sisesed teadmised ja oskused on kasinad; usaldada nõuetega seonduv jälgimine ja tegelemine kolmanda osapoole hooleks ning parandada ettevõtte likviidsust. Samas tuleb teadvustada, et kindlustusvõimalused sõltuvad panga kindlustuspartneritest ning tuleb ostjat veenda uues koostööskeemis.

Pangagarantii puhul garanteerib pank müüjale ostja maksekohustused, juhul kui ostja ei ole suuteline maksekohustusi täitma. Pangagarantii on usaldusväärne, kuna pankade finantsvõimekus on üldjuhul tugevam. Sarnaselt krediidikindlustusele teostab pank ostja krediidianalüüsi ja väljastab garantii, kui on veendunud ostja usaldusväärsuses. Pangagarantii on müüjale kindlasti üks kindlamaid riski maandamise vahendeid ja sageli ei too see müüjale kaasa kulusid ega täiendavat asjaajamist. Samas peab teadvustama, et ostja jaoks võib pangagarantii nõue tähendada täiendavaid tagatisnõudeid ning kulusid, mis võivad tehingu atraktiivsust vähendada.

Akreditiiv on ostja panga kohustus maksta müüjale määratletud tähtajal, eeldusel, et müüja on pangale esitanud akreditiivis nõutud dokumendid ja müüja on täitnud kõik akreditiivis määratud tingimused. Võrreldes pangagarantiiga annab akreditiiv tehingu mõlemale osapoolele suurema kindlustunde – makse toimub vaid juhul, kui akreditiivis nimetatud dokumendid esitatud. Akreditiivi puuduseks peetakse dokumentide vormistamise keerukust, kuid nende kontroll tagabki tehingu korrektsuse mõlema poole huvides. Peab ka arvestama, et akreditiivi puhul kontrollitakse eelkõige dokumente, mitte tehingut ennast ning ostja jaoks võib akreditiivi nõue tähendada sarnaselt pangagarantiiga täiendavaid tagatisnõudeid, mis vähendavad tehingu atraktiivsust.

Kõigi finantsriskide maandamise puhul on oluline tähele panna, et selle eelduseks on kindlustusseltsi või panga poolt läbi viidud ostja finantsvõimekuse analüüs. Seetõttu on krediidiriskide maandamise teenused mõistlikud eriti sellistele ettevõtetele, kellel puudub piisavalt suur ja ressursse omav finantsosakond. Loomulikult on asjal ka teine külg – finantsteenuse kasutamine riskide maandamisel tähendab ettevõttele väljaminekut, mis omakorda kajastub müügihinnas. Siinkohal tuleb ettevõtjal teha otsus – kui hästi ta tunneb oma koostööpartnereid kodus ja välisriigis, kas tal on nende kohta piisavalt usaldusväärset informatsiooni ning kas ettevõte elab üle selle, kui mõni suurem eksporditehing luhtub.

Riigi, pankade ja kindlustusseltside teenuste eesmärgiks on tagada ettevõtetele võimalikult stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus turvalises majanduskeskkonnas. Eksportival või ekspordile mõtleval ettevõttel tasub kindlasti läbi mõelda, millised on võimalused riskide maandamiseks oma tooteid ja teenuseid välismaale müües.

Tekst ilmus Swedbanki blogis 14.07.2011