Krediidikindlustus

Riiklikud ekspordiskeemid turgutavad majandust

Mariko Rukholm, juhatuse liige

Kaubanduse finantseerimisel on majanduses oluline roll - valdavalt on ettevõtetevahelistesse tehingutesse kaasatud panga- või müüjapoolne krediit, garantii või kindlustus. Tootjad ja kauplejad, nii suured kui alles alustavad ettevõtted, vajavad ligipääsu finantsinstrumentidele, mis aitavad neil eksportida ja importida ning seeläbi integreeruda rahvusvahelisse kaubandusse. Sugugi mitte põhjendamatult peetakse kaubanduse finantseerimist majanduse vereringe elavdajaks.

Globaalne majanduskriis halvas majandustegevust karmilt – OECD andmetel langes maailma kaubandus 2008.aastal kolmel järjestikusel kvartalil kokku 15%, mis ajalukku vaadates on üks järsemaid ja laiaulatuslikemaid kukkumisi peale 70-ndate aastate naftakriisi. Tarbimise buum, mis oli võimendatud kergelt kättesaadavast ja odavast kapitalist ning finiseerus lõpuks mulli lõhkemisega, raputas omakorda finantssektorit, mis teatud aja möödudes tähendas ettevõtete jaoks raskendatud ligipääsu võõrkapitalile.

Majanduse kriisiaegadel, mil majanduse elurütm on häiritud, oodatakse tavapärasest enam tuge riiklikelt struktuuridelt, et seeläbi pehmendada majanduse langust ja ergutada kaubavahetust. Ekspordi elavdamiseks on ellu kutsutud riiklikud ekspordiagentuurid, mille eesmärk on toetada oma riigi eksportööride tegevust. Abi pakutakse eelkõige riskide maandamisel ja seal, kus erakindlustusturg ei ole valmis osalema - riske jagades püütakse ettevõtteid julgustada ja motiveerida oma toodetega välisturgudele minema. Pikas perspektiivis avaldab selline tegevus positiivset mõju riigi maksebilansile ning riigi arengule üldiselt. Näiteks on Suurbritannias sellisteks riiklikeks organisatsioonideks ECGD (Export Credit Guarantee Department), Soomes Finnvera, Rootsis EKN (Exportkreditnämnden), Norras GIEK (Garanti-Instituttet for Eksportkredit), Austrias OEKB (Oesterreichische Kontrollbank AG). Kuigi ekspordiagentuurid on aegade vältel pidevalt oma tegevust eraturule loovutanud, ei ole nende roll kahanenud - ekspordiagentuuride katusorganisatsiooni Berne Unioni andmeil kindlustati ekspordiagentuuride poolt 2009. aastal tehinguid 1,4 triljoni USD väärtuses.

Eestis on ekspordipoliitika elluviijaks eksporditehingute tagamisel olnud sihtasutus KredEx, mis on eksporditagatisi väljastanud alates aastast 2001. Tulenevalt riigiabireeglitest on KredExi tegevus seni olnud piiratud – näiteks ei ole olnud võimalik väljastada kõikidele soovijatele eksporditagatisi Euroopa Liidu ja OECD riikidesse, nagu näiteks USA või Jaapan. Majanduskriis tingis ka Eesti eksporditagamise skeemi ülevaatamise, sest kriisi süvenemine kutsus esile olukorra, kus Eestis tegutsevad krediidiriskide kindlustamisele spetsialiseerunud rahvusvahelised krediidikindlustusseltsid hakkasid suurenenud riskitasemest tingituna oma tegevust oluliselt piirama. See viis olukorrani, kus paljudel kohalikel eksportivatel ettevõtetel muutus krediidikindlustuse hankimine paljudel juhtudel võimatuks. Kindlustusseltside tagasitõmbumine mõjus häirivalt ka meie sisemaisele kaubavahetusele, sest pangad ja faktooringettevõtted piirasid oma tegevust lähtuvalt krediidikindlustusseltside riskipoliitikast – kui kindlustus puudub ei ole alati võimalik ka finantseerimine.

Eesti valis lahenduseks riikliku krediidikindlustusseltsi loomise, millega suurendatakse olemasolevat ekspordi tagamise mahtu, tagatakse eksportijatele pikaajaline stabiilsus eksporditagatiste pakkumise osas ning võimaldatakse turuolukorra muutustest tulenevalt paindlikkust erinevate kindlustusteenuste pakkumisel. Riigi omanduses oleva eraõigusliku, finantsjärelevalvele alluva krediidikindlustusseltsi asutamine annab võimaluse ühendada riiklike tagatiste väljastamisega ka EL ja OECD liikmesriikide suunaliste lühiajaliste eksporditagatiste pakkumine turutingimustel.